Stingist, muusikapäevast ja muust

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

Alustuseks peaksin mainima, et Sting on olnud minu lemmikartiste juba päris pikka aega. Ma arvan, et põhjuseid on mitmeid. Esimene neist on kindlasti see, et mind paelub seesama kirg muusikas. Ma arvan, et ilma selleta ei saaks ma muusikat luua. Seal poleks sellisel juhul sügavamat sisu. Aga oma jutuga tahan välja jõuda sinna, et sain osa Tallinna Saku Suurhallis toimunud Stingi maailmatuuri kontserdist “57th & 9th Tour”. See oli minu selle aasta kindlasti üks suuremaid muusikaelamusi. Kõik, kes kunagi on Stingi vähemalt korra kuulnud kas raadiost, vaadanud/kuulanud arvutist, plaadilt, teavad kindlasti tema muusika võlu. See ei ole lihtsalt seotud ainult sõnade ja muusika sümbioosiga. Selles peitub minu meelest piisavalt elutarkust, sisu, ilu ja ka valu. Tegelikkuses täpselt selline ju muusika ongi, et väljendada erinevaid emotsioone. Muusika saab minna edasi sealt, kus sõnad otsa saavad. Mul on ülekõige hea meel, et seal viibisin ja nägin, kui väga ka eesti publik tema muusikasse kiindunud on. Suur osa publikust laulis pidevalt laule kaasa ja ehkki ta oma kõige tuntumat muusikat on liigagi palju aastaid esitanud, siis kõlasid kõik vanemad lood ka väga värskelt.

Lisaks sellele täna viimastel hetkedel pühapäevast, kui seda postitust kirjutan, on ju rahvusvaheline muusikapäev. See on tore, et muusika jaoks on oma päev. Eks mina sain seda just selle suure kontserdielamusega kõige enam tähistada. Ma sain kinnitust sellest, miks ka mina muusikaga tegelen. Täpselt selline kirg mul muusika vastu on nagu ka Stingil. Muidu ei tegeleks.

Käes on sügis ja samas on kõik üsna tavaline ja mitte väga paljude muutustega. Proovin siia ikka ja jälle tihedamini kirjutada. Eriti kindlasti just nendel puhkudel, kui midagi olulist on toimumas või toimunud. Seniks aga adjoos.

Henri.

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri

Augusti tuuled..

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

..täpselt nii ilusasti kõlab eesti keeles Stingi laul “August winds”.

Suvi hakkab mööda saama. Tegelikult on üsna palju tehtud. Suve jooksul on toimunud kaks koorilaagrit, on olnud huvitavaid reise, kõige toredam oli pere keskel viibida Leedus Palanga kuurortis, mis on selline suvine meka kõigile neile, kes tahavad mõnusat rannarajooni nautida. Melu oli seal tõesti meeletu. Ehkki olime seal vaid mõned päevad, siis sellegipoolest sai päris hea elamuse. Samamoodi sattusime mitte väga kaugel asuvale Neringa saarele, kuhu pääseb praamiga. Seal saare alguses asub väga suurejooneline delfinaarium ja saarel on mitmeid vaatamisväärsuseid, põnevaks kohaks oli minu jaoks puust kujude rada, mis jäi siis umbes-täpselt saare keskossa.

Olen suvega jõudnud tegelikult teha päris palju asju, isegi uut loomingut kirjutada. Olen alati öelnud ja mõelnud enda jaoks, et looming on minu jaoks keeruline nähtus. Vahel võib inimestele tunduda, et see tuleb laulukirjutajatel, luuletajatel ja kirjanikel kuidagi lihtsalt, aga see pole nii. Ma tean aga praeguseks päris kindlasti, et ma pole kirjutanud ühtegi lugu asjata ja et pigem on need lood minu juurde ise tulnud. Mulle üldse ei meeldi mõte, et.. “Nii.. mis me siis täna teeme.. peaks vist laulu kirjutama hakkama..”. Jubetore oleks küll, kui asjad niimoodi töötaksid, aga tegelikkus on midagi muud. Ma usun, et saaksin ka niimoodi lugusid “treida”, aga ei näe sellel suuremat pointi. Kui selliselt loomingut luua, siis ilmselt poleks nendel lugudel mingit väärtust. Siis jääks minu jaoks puudu üks hästi oluline komponent – inspiratsioon, sest inspiratsioon pole see, et nii.. kirjutaks täna õige ühe hea loo. Inspiratsioon tuleb tihti kõige ebasobivamal ajal ja seetõttu oleks hea, kui igaks inspiratsiooni puhanguks on võimalik endaga kaasas hoida mõnda nutiseadet või paberit ja pliiatsit, et see mõte kaotsi ei läheks.

Lisaks erinevatele toredatele kogemistele olen ka palju mõelnud tulevikule ja mida rohkem ma sellele mõtlen, siis seda enam on üks mõte nii oluline.. see kõlab järgmiselt: “Inimese elu ja õnn on tema tervis”. Kes kõik seda öelnud on, pole hetkel oluline, kuid mõte on küll äärmiselt selge ja tähtis. Millele kõigele enda elu ei rajata, aga üks olulisemaid asju on tervis. On õnn olla terve, muu on ka oluline, aga terviseta ei saa õnne olla. Kohe päris kindlasti mitte. Mina tean näiteks seda, et kui minult mu hääl ära võtta, siis laulmisele ma enam mõelda ei saaks. Samamoodi on ühe muusiku jaoks olulised “instrumendid” tema käed. Enamus pille vajab käsi, väikeste eranditega. Küll aga tuleb tunnistada, et eks absoluutselt meil kõigil on asju, mis võiks paremini olla. Loomulikult… ja on väga inimlik leida igas päevas neid asju, mis on halvasti. Veel olulisem on leida neid asju, mis on hästi. Ka neid pisikesi. Kui vahel tundub, et kõik on kuidagi jube kehvasti, siis mina näiteks tahan nendel hetkedel mõelda pigem neile inimestele, kellel pole ehk toitu laual juba pikka aega, kellel pole eluaset või kelle iga päeva alustamise põhikomponent on korjata kuskilt linnajagudest kõik viimsedki pudelid kokku, et midagi hamba alla saada. Nendel hetkedel tekib kurb tunne. Me kõik räägime ja mõtleme, aga väga vähesed tegelikkuses mõtlevad päriselt sellele, et just selsamal silmapilgul vajab nii palju inimesi kellegi tuge ja tuge lihtsalt pole. See on paratamatus, kahjuks on elu nii seatud, et ühele on ta kordades keerulisem kui teisele. Ma tean igaljuhul päris kindlasti seda, et enda kõrval tuleb näha ka teisi, mitte kõndida silmaklappidega ringi märkamata neid, kes tegelikult abi vajaksid ja vahel on vaja midagi nii pisikest, et kellegi päev ja olemine kordades paremaks muuta. Kõik hakkab pihta väikestest asjadest. Miks ma selle lõigu kirjutasin? Riik ei soosi neid inimesi, kellel millegipärast on elu mõte ja võimalused kadunud, kuid nad on ka inimesed. Ma ei mõtle siin isegi mitte Eesti riiki vaid tegelikult tervet maailma. Iga väike tegu muudab maailma paremaks. Nii ma tahan vähemasti uskuda.

Enda suvest jagan siia postituse lõppu ka mõnda toredat fotot. Autoriks siis mina ise või minu õde Kärt 🙂

Ovation
Hommikukohv…
Neringa puuskulptuurid
Teel Hiiumaale…
Tee..
Põllul

 

 

 

 

 

 

Mis siis veel.. eks ikka edasi, loodetavasti jätkub ka inspiratsiooni.. 😉

-HK

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri
2

Yamaha HS7

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

Täna on tunne nagu oleks sünnipäev. Tegelikult ju pole, kuid täna sain endale päris esimesed oma stuudiomonitorid. Siia juurde peaks lisama, et lausa suure tähega – Stuudiomonitorid. Ja miks? See on väga lihtne. Tegemist on ühtede lipulaevadega, iseasi muidugi mis maitsed kellelgi, kuid ma pean tunnistama, et ükskõik millist heliteost kuulates tulevad esile absoluutselt kõik sagedused ja seetõttu ongi need suurepärased miksimiseks või masterdamiseks, et kui muidu kõrvaklappidega ei kuule kõiki olulisi asju ära, siis läbi selliste on pilt kohe selge.

Eks saan millalgi edaspidiselt anda teada, kuidas kasutamiskogemus on, aga usun, et kuna neid kõlareid kasutatakse päris stuudiotes, siis kindlasti sobivad need minu kodusesse stuudiosse superhästi.

Üks asi, mis on veel täiesti kindel, on see, et nüüdsest on kindlasti kõik minu uued salvestused teistsuguse kõlaga, sest läbi nende kuulates joonistuvad välja täiesti teistsugused helipildid ja seetõttu saab keskenduda just kõlatäiusele ja iga pilli ja raja panna omamoodi helisema. Varasemalt ja läbi väga heade kõrvaklappide sain ka sellega hakkama, aga nendest kõlaritest saab väga suur abi olema muusika loomisel ja produtseerimisel 🙂

Mis siis veel? Superheameel on selle üle, paari päeva taguste vihmaste ilmade asemel on selges taevas säramas päike. Mida veel tahta? Suvi ukse ees.

 

 

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri
1

Uudiseid siit ja sealt

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus
Autor: Kärt Käärik

Hei!

Jällegi on suvine aeg kätte jõudmas. Minu kooritegevus kulmineerub sel aastal suvise noorte laulu- ja tantsupeoga. Usun, et tuleb super pidu, sest looming, mida sel peol esitatakse on täiesti suurepärane. Mis siis veel.. äramärkimist väärib kindlasti asjaolu, et õpetan juba tükimat aega kitarri ja mul on hetkel kaks õpilast. Neil läheb väga kenasti ja kogu see protsess on huvitav, sest eelkõige näha just arengut ja saan anda edasi enda teadmisi ja oskusi nii hästi kui vähegi oskan.

Viimasel ajal pole jooksma saanud. Olin alles hiljuti mitu päeva ka palavikus ja hääl oli päris ära. Nüüd peaks selle aga käsile võtma.

Mõne uue looga olen aga hakkama saanud. Neid saab kenasti soundcloudist kuulata, kellel aga vähegi soovi peaks olema.

Suveks on esmane plaan leida aega veidike aja mahavõtmiseks. Tahaks kas või mõneks pikemaks nädalavahetuseks kuhugi ära. Eks näis, mis sellest plaanist kujuneb.

Seniks aga jällenägemiseni.

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri

Hommikuehmatus! AppJaDeit – ilmast?

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

Minu tänane hommik algas ääretult huvitavalt. Ühtlasi juba sujuvalt peatükki sisse juhatades proovin mööda vaadata tõigast, et pole siia jälle mõnda aega kirjutama sattunud. Taipasin aga seda, et WordPress on selline kuritegelaslik platvorm, et kui mitte vahepeal kontrollida, siis teeb ta uuendusi ja muid toredaid asju, mis ajavad bloginduse ja saidi osad funktsioondi töökorrast ära. Muidugi mõista võiks igasugused pluginad ja muud asjad olla ka olemata, kuid siis ei näeks seda leht selline välja nagu hetkel.

Aga kui minna minu hommiku juurde, siis ärkasin ehmatusega, et kell on palju ja tuleb kiirelt kiirelt minna panna kohv tulele (loe: lülitada ühest nupust masin tööle, teisest kohvi tegemise nupu peale, kontrolli, kas tassi ikka panid alla). Tegelikult tuli välja, et kell oli tund aega taga, kuid mingil põhjusel mu mõistus ütles mulle, et aega on väga vähe. Siis kui aju oli korraliku restardi või uuenduse teinud, märkasin, et tegelikult on veel päris palju aega. See aga selleks.

Aeg on huvitav. Aeg on muutlik. Aeg on vastupandamatu ja väga halastamatu. Tegelikult on mul päris ausalt meeles, missugune oli möödunud kevad. See kevad meeldis mulle. Tundub, et hetkel hakkab pigem suvi tulema juba nagu kevad jääks vahele. Kevad on aga just see aastaaeg minu meelest, mis vahele jääma ei peaks. Üks ilusamaid aegu – tärkamise ja lootuse aeg. Suveootuse aeg, kooliõpetajana ka kooliaasta lõppemise aeg.

Ma kirjutasin päris mitu head aastat tagasi loo “Aega”. See räägib minu meelest väga selgesti sellest, mis elus on tähtis ja mis mitte. See räägib pühendumisest, ilust ja ka valust – mis on paratamatult elu üks osa. Pole head ilma kurjata, pole ilu ilma koleduseta ja pole algust ilma lõputa. Miks nii on? Muusikuna olen ma leidnud, et on üks valdkond, mis on piiritlematu ja millel pole lõppu, enda puhul ütleksin, et pole ilmselt ka selgepiirilist algust. Ja see on muusika kirjutamine. Kui minna väga üldiseks, siis tõesti, saaks piiritleda seda sünni ja surmaga. Ühel hetkel saab maine elu otsa, aga on üks oluline teadmine, et kui elu saab otsa, siis kõik loodu jääb alles. Seega kas sellel on ikka lõppu, see et looja läheb kuhugi tundmatusse edasi, ei tähenda, et loodu ka kuhugi läheb. Kõige toredam ja parem, kui see kellelegi korda läheb. Enda muusika kohta julgen öelda, et olen tabanud end nendel ilusatel hetkedel, kui tuleb mõni tagasiside mõne loo või üldse minu muusika suunal. Isegi kui see pole alati positiivne ja otsib kriitilisi kohti, on see vajalik ja annab mulle mõista, et kuskil on mingi väärtus.

Tänapäeva siililegi selge – maksa kaardiga maailmas kaob tihti ära tunne asjade tegelikust väärtusest, sest raha on muutumas üleüldisemas mõttes virtuaalseks nähtuseks. Seda saab küll paberkujul automaadist kätte, poes maksta, kuid kui lubad endale midagi, siis kindlasti ei oskagi seda enam nii hästi hinnata kui siis, kui neid moodsaid aparaate polnud. Sellest ajast ei tea ma suurt midagi, ehkki mäletan selgelt veel aegu, kui helistamiseks oli taksofon, kuhu käis sisse kõnekaart, see aeg on nüüdseks Eestis küll läbi, kuid oli ometigi. Praeguse maailma mured on loomulikult turvalisusega seotud. Leitakse üha uusi süsteeme, et muukida sisse pangaautomaatidesse. Alles hiljuti oli uudis, kui lihtsalt on võimalik vastavaid oskusi omades muukida sisse luksusautodesse ja ilma võtmeteta, ühtegi juhet lõhkumata ja pooleldi jäljetult viia auto minema nii, et omanik märkab seda alles sellise aja pärast, et autot pole võimalik enam isegi mitte jälitada. Siia jutu lõpetuseks tuleb muidugi avaldada kiitust meie Eesti küberturvalisusele, sellega on minu arvates siin siiski hästi. Meil on väga häid spetsialiste ja kui ka terve häkkerite punt ründaks korraga riigi servereid, siis on meil olemas vahendid selle tõkestamiseks, on olemas sidemed, et neid peatada ja et suurt kahju ei saaks tulla. Ometi on nii, et kui näiteks kaardimaksete süsteem nets alla annab ja mingi vea teeb, siis kannatab väga palju inimesi. Mina loodan siiralt, et jätkuvalt tegeletakse järjest suuremaks muutuva probleemi – turvalisuse säilitamisega ka sel suurepärasel nutiajastul. Teistmoodi ilmselt ei saagi.

Selle kevade juurde jõudes – kujutage ette kontserti, mille eel sajab 10 minutit päris korralikku lund, selle ajal hakkab tulema paduvihma ja rahesegu ja samas jõuab ka veel päike paista. Kuidas me sellist aastaaega nimetame? Egas teagi, kui nutiajastu on meil selline moodne nähtus ja toob igasugu uuendusi, siis ehk on tegemist ka nutikevade või talvekevad ülemineku perioodiga. Ehk selgub millalgi, miks asjad nii paigast ära on ja miks ilmataat selliste põnevustega meid kõiki üllatab.

Ühtlasi tundub, et sain veidike asju südamelt ära kirjutada. Eks kõike ka ei saa, las osad jääd ikka peitu …

Aga jällekohtumiseni.

HK

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri
3

Marshall…

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

Jagan siin veidikene head meelt ja rõõmu sellise firma nagu Marshalli osas, kes alustas oma tegevust kõige algsemal kujul kitarrivõimude maailmas. Tänaseks päevaks on hakatud tootma ka kõrvaklappe ja üldse mitte kehva kvaliteediga. Pildil olevad kõrvaklapid on nende juhtmevaba sinihamba-ühendusega variant, mille puhul mina tunnen suurt-suurt mugavust. Muusiku ja ka suuresti kiirustava inimesena, kellel on vaja väga palju ringi liikuda, on need lihtsalt suurepärane võimalus kuulata mistahes muusikat suurepärase kvaliteediga. Minu jaoks osutusid need klapid valituks tegelikult lausa kolmel põhjusel: need on väga kompaktsed ja käivad suhteliselt mõõtmetelt väikeseks kokku, neid on võimalik kasutada juhtmevabalt ja mis veelgi põnevam, juhtmevabalt saab neid kasutada täislaetult kuni 30h. See on ütlemata normaalne aeg, et ei pea vahepeal laadima, tänapäevased nutitelefonid võiksid sama hästi välja arendatud olla, eks arenguruumi veel ole. Kolmandaks faktoriks on muidugi helikvaliteet, sest ma olen väga nõudlik kuulaja. Mind häirib väga, kui kõrvaklappide helis jäävad mõned sagedused puudu või lihtsalt kaovad kuhugi. Ka hind on muidugi alati väga oluline. On variant, et neid on jätkuvalt kuskil mõnes laos ka Eestis olemas, kuigi mina tellisin endale need Saksamaalt ja tuleb tunnistada, et need täidavad kõik vajadused. Olen neid kasutanud isegi muusika töötluseks ja masterdamiseks. Kel vähegi soov hankida endale klapid, mis oleksid kompaktsed, stiilsed ja vastupidavad, siis need võiks olla kindlasti üheks valikuks. Unustasin veel lisada, et loomulikult saab neid ka 3,5mm juhtmega kasutada.

HK

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri
1

Mõnest olulisest asjast .. ..

Postitatud KommenteeriPosted in kohvipaus

Tere, ma pole siia küll väga tükk aega juba midagi kirjutanud, kuid otsustasin ennast parandada ja siin ikka tihedamini enda tegemistest olulisemat kajastada. Elu on tegelikult olnud väga hektliline ja ausalt öeldes imestan üha enam seda, mis toimub meie kliimaga. Kord on talv, siis on vahele põikamas sügis, siis ühel hetkel on kevade tunne ja võib juhtuda, et talv tuleb järgmisel hetkel, kui silmi korraks pilgutad, hetkega tagasi. Aga sellegipoolest meeldib mulle Eesti. Siin on ikkagi kodune

Mul on vahepeal olnud tegelikult üpris mitmeid olulisi asju. Alles mitte väga kaua aega tagasi.. 25. veebruaril toimus Ülikooli kohvikus kontsert, mida korraldas Tartu Songwriter’s Club. Mind kutsuti sinna kui autorit. Peale mind esines üldse mitte väga pikka tutvustamist vajav Allan Vainola. Esitasin seal valikut minu varasemast loomingust ja ka uuemast. Järgmine ülesastumine on mul suure tõenäosusega sellises põnevas veinibaaris “Vulin”. Seal olen ka täitsa akustilisel kujul koos kitarriga. Kellel huvi, siis selle kohta tuleb ka info välja varsti-varsti 🙂

Muusikuna on pidevad väljakutsed. Kuidagi nii on juhtunud, et viimasel ajal olen kirjutanud päris mitu uut lugu. Olen ammutanud inspiratsiooni ja mul on hea meel. Just seetõttu, et mõnikord juhtuvad sellised ootamatused, mida võib-olla ei tahaks, et juhtuks.. kuid mis on väga vajalikud. Kas need juhtuvad juhuse tahtel või millegi muu pärast, võta sa kinni. Tean aga päris kindlasti, et ma ei pane ühtegi sõna paberile lihtsalt niisama. Kui ideed ja inspiratsiooni pole, siis kaotab kogu asi mu jaoks kiirelt mõtte. Võiks ju proovida midagi millestki genereerida, kuid kõige ideaalsem laulu kirjutamise valem läheb minu jaoks mitme aasta tagusesse aega, kus ma päris kindlasti kirjutasin loo nõnda, et idee sündis paarist ukse kriuksust juhuslikult mööda kõndides ühest vanast majast. Võiks arvata ja mõelda, et kuidas saab niimoodi tervikpildi luua. Tegelikkus on see, et absoluutselt iga asi vajab ideed. Ilma ideeta on väga keeruline teha midagi head ja terviklikku. Juhuslikku improvisatsiooni on loomulikult ka võimalik luua. Alles eelmisel nädalal sai mul valmis üks klaveripala. See sündis improvisatsiooni teel ja huvitaval kombel on sellel justkui täitsa toimiv vorm olemas, kuigi see polnud mõeldud vormi. Pigem nii, et mängin seda, mis tundub vastaval hetkel õige.

Minu laulud sünnivad tunnetest. Need ei ole otseselt ja alati seotud üks-ühele mu enda eluga, kuid eks seal ole kindlasti mu vaateid ja mõtteid päris palju lauluridade vahel.

Uudis on tegelikult üks veel. Kohe-kohe on välja tulemas 1 muusikavideo. Nimelt.. muusikavideo laulule “Jäine lootus”. Avalikult üles läheb ta natukene hiljem, kuid sellele eelneb esilinastus, mis on nendele, kes selles videos olid abiks ükskõik siis mis mõttes.

Sellega aga ma hetkel siin ja praegu lõpetan. Et oleks ikka õnne ja edu!

HK

Meeldib?
Meeldib Armastan Heh OoO Kurb Kuri